Hei, :)
juba mõne päevaga oli vaatajate arv suhteliselt suur ning hetkeseisuga on siin lehel käijaid olnud 193 :) aitäh teile.
leian iga päev, et peaks midagi uut kirjutama, võtan blogi lahti ja.. sulgen selle sama targalt uuesti, sest ideed, mis hommikul tekivad, ei pea õhtuni vastu.
Siiski alustan kuskilt peale, eelmisest reedest näiteks :)
Ma ei ole poliitikas "kodus". Ma ei ole jälginud, millised erakonnad milliseid valimislubadusi andnud on(peale nende, mis mööda linna kleebitud/sotsiaalmeediasse postitatud) ja millised poliitikud on ennast erinevates maakondades kandidaatideks esitanud. Kuid tänu kooli juhtkonnale, on meil olnud võimalus kohtuda mitmete poliitikutega kooliseinte vahel, näiteks Hanno Pevkuriga. Põhjus, miks ma just valimistega alustasin, juhatab sisse minu kohtumise Mihkel Rauaga eelmisel reedel.
Paljudel teil tekkis kindlasti küsimus, miks ma temaga kohtusin ja kuidas? Eellugu lihtne: liitusin kunagi tema kodulehel tema meililistiga ja nüüd, valimiskampaania käigus, kirjutas ta listis olevatele inimestele, kas nad on nõus teda aitama/temaga kohtuma/andma nõu jms. Eelviimases kirjas sooviski ta kõikide oma "vabatahtlikega" silmast-silma kohtuda, mistõttu eelmisel reedel me Tartu Raekoja platsi kohvikus ka istusime. 20 min enne kohtumist suutsin aga taaskord MUPO'le vahele jääda, tervitused siinkohal Indrek R.'le taaskohtumise puhul, rohkem ei kohtu, maksan raha ära varsti. Aga see selleks. Mihkliga me ei rääkinud kohe alguses poliitikast vaid elust-olust üldiselt, mis aitas kaasa edasisele vestlusele. Eesti on väike, seega ka elukohad, mis jutu käigus välja tulid, on kuidagimoodi omavahel seotud (läbi sõitnud, külastanud jm). Vestlus lõppes pisikese abikäe ulatamisega, kuid rõhutan siiski: ma ei ole poliitikast sellisel tasemel huvitatud, ma ei kuulu ühessegi poliitilisse organisatsioone ja ma ei eelista ühte erakonda teisele vms. Mihkli puhul aga veendusin taaskord, et tegu on ääretult sümpaatse ja Eesti mõttes erakordse mehega, kellega istuks kunagi uuesti ühise laua taga ja vahetaks mõtteid. :)
See jutt selleks.
Ma lõpetan poole aasta pärast ühe osa oma haridusteest. wow. Üks etapp saab jälle läbi, kolin teise Eesti otsa ja 3 aastat kõrgharidust jätkub. Kui võtta kokku kõik need aastad, mis ma Tartus elasin, saaksin kirjutada vähemalt 400lk romaani oma läbielamistest, koolist, tekkinud sõprussuhetest .. ühesõnaga kõigest. Kui rääkida koolist ja oma klassist, siis mul on ääretult hea meel, et ma valisin just selle kooli, mille tänu uuele koolisüsteemile lõpetan KJPG 1. lennuna, sain tohutult palju uusi inimesi oma sõprusringkonda, sh ka klassisiseselt, kuid üldist pilti oma klassi näol ma igatsema ei hakka ning seda põhjusega( kunagi hiljem ehk valgustan rohkem). Olen juba praegu vaikselt eralduma hakanud või klass minust ja see on mõnes mõttes hea, sest seda kergem on mul koolist lahkuda pisaraid valamata( kui meenutada 9nda klassi lõppu, siis see oli pisaratemeri x5). Kuid Tartust üldiselt on tohutult raske ära minna, sest nii palju häid inimesi jääb siia minust maha(jah, mu peoneiud ja sina, mu kullake eriti) ning südamest loodan, et suhtlus nendega ei katke, :) Ma võiksin muidugi proovida Tartu kõrgkoolidesse sisse astuda, aga esiteks ei taha ma olla ühes kohas kaua paikne ning teiseks tahan ma jätkata elu oma teise poolega koos olles. Aga nagu eelnevalt mainitud, Eesti on väike ja teed on sõidetavad :).
Ehk oleks võinud veel midagi lisada, aga une-mati kühveldab juba labidaga liiva.
Ps. kirjavigade eest ei vastuta :D
Headööd teile,
-T-
